Asukoha tutvustus
Lilli küla on  Viljandi maakonna Karksi valla lõunapoolseim küla.
Elanikke: 2000 aasta andmetel 158 inimest.
Ajaloost: Kirjalikult on mainitud Peraküla esimest korda 1683 . Algselt nimetati küla Perakülaks (Polli mõisa kõige kaugem piiriäärne küla). Lilliks hakati kutsuma samanimelise oja järgi.

Peraküla on kuulunud 11.-12. sajandil Alistegunde muinsuskihelkonda. Oma asukoha tõttu (Ruhja –Karksi – Viljandi ühendusteel) sattus 13. sajandil ordurüütlite ristiusu levitamise sildi all sõjaretkede tallermaaks. Veriste vallutusretkede tunnistajaks on Suuresilma asulakoht. Tule ja mõõgaga toodud ristiusk võeti küll vastu, kuid salamisi kummardati edasi omi jumalaid.  Üks muistne ohverdamispaik koos hiietammiku ja kabeliga asus Annemäel. Ohverdamised toimusid seal isegi 18. sajandil. Annepäeval tuli sinna rahvast kaugemaltki, täideti ebausukombeid, joodi õlut ja isegi kaubeldi. Kuigi Karksi linnuse ülem lasknud ohvripaiga ära lõhkuda ja rahva laiali ajada, ei olevat see mõjunud.

Loodus: Lilli ümbrus jaguneb künklise tasandiku ja suurmetsade ning soodega maastikuks. Lillist idas asub 4-5 km pikkune ja 1-1,5 km laiune Suuga –Putniku künnis, mille absoluutne kõrgus on 122,5 m. Sealt avaneb suurepärane vaade Teringi soole, pruuniveelisele Alatsi järvele ning rabas looklevale laudteele. Silma paistab ka läänes asuv Ruhijärv. Mõned kilomeetrid ida poole jääb metsade varju Taagepera mail  paiknev Tündre järv, mille kaldale on rajatud mõnus puhkekoht. Lõuna poole Läti piir äärde jääb Annemägi. Põhjapool Lilli oja ümbrustes paksudes metsades asuvad Virapuu rändrahn, Ussikivi, Ikepera raba, Lannu turbaraba jpm. Siinne loodus pakub elamusi nii loodussõbrale kui ka lihtsale läbisõitjale.

Kevadeti kudrutavad põldudel tedred (Tetrao tetrix) ja tantsivad sookured (Grus grus). Rabades peituvad metsise (Tetrao urogallus) mänguplatsid. Järvedel kalastavad haigrud , liuglevad luiged, pardid ning kullilised. Suurulukites võib kohata põtra ( Alces alces) , punahirve (Cervus elaphus), metskitse (Capreolus capreolus), metssiga (Sus scrofa).       Üpris tavalised elanikud siinsetes metsades on ka pruunkaru (Ursus arctos), hunt (Canis lupus) ja ilves (Felix lynx).  Tavaasukas siinsetel ojadel on Eesti suurim näriline kobras (Castor fiber).